Killukesi Jaapanist
HANAMI花見 ehk kirsiõite imetlemise aeg
Rohelise tee kasulikkusest
HINA-MATSURI 雛祭りehk Tüdrukute päev
正月 SHŌGATSU – Uus aasta
HANAMI花見 ehk kirsiõite imetlemise aeg
Kas te olete juba istunud kevadiste õielehtede sajus? Kui te ei ole seda veel jõudnud teha siis proovige kindlasti järele. Nii vaim kui keha tunnetab seda hetke eriliselt, kui te vaatlete miljonite õielehtede aeglast langemist maapinnale, muutes teie jalgeesise pastelseks vaibaks.
Enamikel jaapanlastel ning ka minul on kevade lahutamatuks osaks kirsiõite vaatamine ehk HANAMI 花見 – justnimelt lihtsalt looduse ilu ja tärkamise vaatamine. Metsikute kirsside SAKURA 桜, millel marju ei tulegi, õitseaeg algab Jaapani lõunaosas jaanuari keskel ja jõuab põhjasaartele alles mais. Hanamit peetakse kõige kaunimaks ajaks, mil töötajate või peredega minnakse parkidesse, et süües-juues seda ilu nautida. Need inimesed, kellele selline kohati üsna kärarikas pidutsemine ei meeldi, leiavad endale mõne vaiksema ja üksikuma paiga, kus saab habraste kirsiõite all elu kaduvuse, taassünni ning hetke kauniduse üle mõtiskleda. Kirsiõis sümboliseerib ilu, kuid samas tuletab meile meelde ka nukrameelset asjade kaduvust ehk jaapani keeli mono-no-aware. Vaid hetkeks on õite ilu saavutanud täiuslikkuse selleks, et juba järgmisel hetkel koos esimese tuulepuhanguga kaduda.
Õieilu on saareriigi elanikele nii oluline, et nendega kursis olemiseks töötab Jaapani telekanalites koguni kirsiõite-teadustus 桜前線 sakurazensen. Lisaks sellele on veel mitmeid veebilehti, mis jälgivad hoolikalt kirisõite avanemisteekonda üle terve Jaapani. Selliseid veebilehti külastab iga päev miljoneid inimesi. Jaapanlannade unistuste ametiks on saada “kirsisõite teadustajaks”!
Parimatesse ning kuulsamatesse kirsiõite vaatlemise paikadesse koguneb tuhandeid inimesi roosat õielund imetlema. Valendavad kirsiõied öise taeva taustal pakuvad meeliülendavat vaatepilti ning seetõttu on õigel kohal ka öine hanami yozakura. Paljudes parkides riputatakse selleks puhuks ajutised paberlaternad. Kirsipuude alla laotatakse plastikust või bambusest matid , millel seltskond saab mõnusasti istet võtta ja saket juues pidusöömaaega pidada. Mattidesse suhtutakse kui päris tatamisse – jalanõud võetakse jalast ära. Tokyo ja teiste suurlinnade kuulsamates hanami paikades on parimate kohtade pärast tihe tunglemine ja matid laotatakse puude alla hommikul varakult. Tihti on firma noorimad töötajad need, kellel tuleb hommikujaheduse ja teiste kohahõivajatega rinda pistes leida pidustuste jaoks sobivaim maalapike.
Pidusöömajaks võetakse tavaliselt kaasa hanami-obento. Valmistatakse ka selliseid kevadisi delikatesse nagu Sakura-Mochi (magusat oapastat sisaldav riisipallike) ja Sakura Gohan 桜ご飯 (kirsiõite riis). Selliste hõrgutiste jaoks läheb vaja kahte erilist toorainet: soolaga säilitatud kirsiõisi ning kirsilehti. Toidunautlejate kohta on levinud ütlus: “hana yori dango“, mida võib tõlkida “pigem pätsikesed kui õied ”, viidates sellele, et mõnede jaoks on kirsiõite imetlemisest olulisemaks söök, jook ning lõbus pidu. Õite imetlemise ajal joodavat saket kutsutakse Hanamizake. Nii mõnigi proovib saket juues kirsiõit topsi püüda. Jood sake koos langenud õielehega ära ning saad midagi soovida. Mitte just kaua aega tagasi arvati, et kirsiõitel on võime inimesi ära nõiduda – ilmselt oli siiski tegemist Sake nõidusliku küljega. Kombeks on valada suutäis Saket ka puude alla maapinnale – usuti, et puudes elavad jumalad ning saket ohverdades loodeti saada õnnistus algavale riisiistutus hooajale.
Hanami traditsioon on sajandeid vana. Öeldakse, et õite imetlemine sai alguse juba Nara ajastul (710-794). Esialgu olid imetluse objektiks siiski Ume ehk ploomiõied aga hiljem võitis Sakura inimeste südamed ning tradtsioonilises jaapani luules tanka ja haiku sõna “lill” omandas kirsiõie tähenduse. Sõna Hanami kasutati ka juba Heian ajastu Genji Monogataris ( Tale of Genji), kus kirjeldatakse kirsiõite vaatlemise pidustusi.
Loodan siiralt, et luksuslikus õiteehtes kirsipuud ning eestipärased õunapuud suudavad panna ka meie põhjamaised hinged vaimustusest hõiskama. Nautigem koos oma armsate ja lähedastega seda kaunist kevade hurma.
Kertu Bramanis
22.05.2009
Rohelise tee kasulikkusest
Roheline tee sisaldab polüfenoole, teaniini, samuti mitmesuguseid vitamiine ja mineraalaineid. Tee polüfenoolidest moodustavad ühe suurema rühma katehhiinid. Katehhiinide arvele pannakse mitmed füsioloogilised toimed, kõige tuntum neist on antioksüdantne toime. Katehhiinid kindlustavad teele paljud tema kasulikud omadused: vere kolesteroolihulga, veresuhkru taseme ja rasvade hulga vähendamine, vererõhu alandamine, vähki ja südamehaigustesse haigestumise riski vähendamine ning palju muud. Tänu katehhiinide sisaldamisele, seob roheline tee vabu radikaale, kaitstes seega rakumembraane vabade radikaalide kahjuliku mõju eest. Rohelises tees leiduvate katehhiinide toime antioksüdandina on umbes 25-100 korda tugevam kui C ja E vitamiinidel. Ühes tassis rohelises tees võib leiduda 10-40 mg polüfenoole, mille antioksüdeeriv toime on tugevam kui spargelkapsal, spinatil, porganditel ja maasikatel. Rohelise tee kergelt mõrkjat maitset omistatakse polüfenoolidele. Tees sisalduvad tugevad fütokemikaalid kaitsevad ka suuõõnevähi eest. Tees sisalduv looduslik fluoriid ja polüfenoolid aitavad tõrjuda kaariest ning pärsivad nende bakterite tegevust, mis tekitavad hambakattu. Tees leidub ka antibakteriaalse ja viirusevastase toimega flavonoide (taime pigmendid). Neid kirkavärvilisi keemilisi komponente leidub enamasti kõikides värsketes puu-ja köögiviljades.
HINA-MATSURI 雛祭りehk Tüdrukute päev
Naistepäeva Jaapanis ei tähistata, kuid siiski on märtsikuus ka neil üks naissooga seotud tähtpäev – 3. märts on Jaapanis HINA-MATSURI 雛祭り(Hina-nuku festival) ehk Tüdrukute päev. Enamik tütardega peresid kaunistavad oma kodud punase vaibaga kaetud kõrgele alusele asetatud kaunite nukkudega HINA- NINGYO雛人形. Perekond tähistab niiviisi tütarlaste kasvamist ning soovib, et nende tütardel oleks tulevikus hea elu ning õnnelik abielu. Nukud pannakse imetlemiseks välja paar päeva enne Hinamatsurit ning kohe pärast 3. märtsi koristatakse need ära. Usutakse, et kui koristamine jääb hiljemaks, siis tüdruk abiellub ka väga hilja.
3. märtsi kutsutakse ka MOMO NO SEKKU (Peach Festival), sest vana kuukalendri järgi õitsesid virsikud just märtsis (tänapäeval satub nende õitsemine aprilli algusesse). Hapraid virsikuõisi, mis sümboliseerivad selliseid naiselikke jooni nagu meelerahu, suursugusus ning leplikkus, pühendatakse tüdrukutele ja kaunitele Hina-ningyodele. Nukud asetatakse tavaliselt viie- või seitsmetasandilisele punase vaibaga kaetud alusele. Ülemisel astmel on HEIAN ajastu keiser 御内裏様 O-dairi-sama ja keisrinna御雛様 O-hina-sama. Järgmisel on kolm õedaami (三人官女sannin-kanjo), millele järgneb aste viie muusikuga (五人囃子gonin-bayashi), kahe ministriga (右大臣udaijin ja 左大臣sadaijin) ja alumisel kolm kaitsjat või samuraid. Astmetel leidub ka väikeseid mööbliesemeid, miniatuurseid sööginõusid, muusikainstrumente, õisi ja muid kaunistusi.
Võib tunduda üsna imekspandav, aga festival ei olegi nii vana. Algselt tähistati Tüdrukute päeva enamasti linnades, kuid pärast MEIJI ajastut, 1868-1912, kui hakati kauplema HINA-nukkudega, levis see tava üle Jaapani. Enne seda valmistasid 3. märtsil nii mehed, naised kui ka lapsed paberist lihtsaid nukke. Nad soovisid sellega kanda kogu oma ebaõnne ja haigused nukkudele.
Nukud korjati kokku ning koos mindi kohaliku oja või jõe kaldale ja nukud lasti koos jõevooluga minema (HINA-OKURI) ning kogu ebaõnn koos nendega. See oli perekondlik ettevõtmine, millega tähistati ka kevade algust.
Hina-Matsuri oli üks väheseid kordi, mil väikestel Jaapani tüdrukutel oli võimalik korraldada pidu iseendale. Sõjaeelsetel aastatel oli tüdrukutel kombeks kutsuda külla mõned sõbrad ning koos sai nautida spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud roogi. Tänaseni on kombeks juua SHIROZAKE (magus kerge riisivein), mille kõrvale pakutakse väikeseid koogikesi – HISHI MOCHI (teemantikujuline riisikook), puuviljakujulisi maiustusi, keedetud valge- ja punasekirjut riisi OSEKIHAN (punaste ubadega keedetud liimjas riis).
Tüdrukute ja nukkude rõõmsavärvilised riided ja kaunistused muudavad selle tähtpäeva väga omanäoliseks ja helgeks. On peresid, kus nukke on perekonna reliikviana sajandeid põlvest põlve pärandatud ning pruudid võtavad abielludes need kaasa oma uude koju.
Kertu Bramanis
08.03.2009
正月 SHŌGATSU – Uus aasta
Aastavahetus on sarnaselt mitmetele rahvustele ka jaapanlaste jaoks tähtsaim püha aastas. Enamik ettevõtteid sulgevad oma uksed 31. detsembril ja avavad need uuesti 4. jaanuaril. Uue aasta tähistamiseks saavad kokku perekonnad, et üheskoos nautida pühade aega.
Aastaid vaadeldakse Jaapanis kui täiesti eraldiseisvaid. Iga uus aasta annab võimaluse alustada kõike uuesti. Kõik tööd peavad olema vana aasta sees ära lõpetatud, vanad probleemid lahendatud, ning seetõttu kestab vana aasta murede ja probleemide unustamise pidustuste BONENKAI 忘年会 (mis sõna-sõnalt tähendabki pidu vana aasta probleemide ja murede unustamiseks) hooaeg terve detsembrikuu.
31. detsembril koristatakse vana aasta mustus ja tolm kodudest hoolikalt, riided pestakse puhtaks ning majade sissepääsud kaunistatakse KADOMATSU門松 (bambusest, männist ja ploomiõitest tehtud ornamentidega, mis on uskumuste järgi esivanemate hingede ja jumalate ajutiseks peatumispaiga märgiks pühade ajal).
Jaapanlased oskavad lugu pidada heast söögist ning uue aasta roogade ühisnimetus OSECHI-RYŌRI お節料理hõlmab jaapani köögi traditsioonilisemaid maitseelamusi – kastanid, merevetikad, erinevad kalaroad, mustad oad, riisikoogid OMOCHI ja supp ZONI 雑煮. Toidud on valmistatud igivanade traditsioonide järgi nii, et neid oli võimalik ka nendel aegadel, kui veel külmkappe polnud, säilitada kolm päeva. Esialgu tunduvad road maitsemeelele üsnagi võõrad, aga mida aasta edasi, seda rohkem õpitakse traditsioonilisi maitseid hindama. Road ei ole juhuslikult valitud, vaid igal roal on loomulikult õnnetoov tähendus. Vanaaastaõhtul on traditsiooniks süüa TOSHIKOSHI SOBA年越しそば, pikkasid tatrajahust nuudleid, mis sümboliseerivad pikka eluiga. Jaapani söögikultuuri alustalaks on ka teistesse eluvaldkondadesse laienev püüd tasakaalu poole. See tasakaal koosneb nii kõigest, mis söömisega seotud kui ka söögivalikust endast. Tasakaal valitseb näiteks aja vahel, mis kulub otseselt söögi liigutamisele kausist suhu, kui ka erinevate komponentide ja koguste vahel menüüs. Uus aasta OSECHI-RYŌRI on kindlasti sellise mõtteviisi kõige ehedam kinnitus.
Enamasti tervitatakse Jaapanis uut aastat nii nagu traditsioonilised Jaapani tavad ette näevad. Templikellade kumisev helin ning külmetavates kätes võbisev kahvatu küünlaleek teejuhiks, tõtatakse üle kottpimedate riisipõldude pisikesse küla buddistlikusse pühamusse paluma küla UJIGAMI-SAMA 氏神 (oma küla kaitsepühakutelt) tervist ja õnne uueks aastaks. Tuttavad naeratavad näod tervitamas templis väga lahkelt ning pakkumas AMAZAKET甘酒 (magusat saket). Külamehed julgustavad inimesi mööda kitsukest kellatorni üles ronima, et hiiglaslikku metallist kella lüüa. Kella lüüakse suure puidust haamriga 108 korda JOYA-NO-KANE. Buddistliku mõtteviisi kohaselt on inimesel 108 maist pattu. Iga kellalöök aitab maistest pattudest ning ihadest vabaneda veel vana aasta sees. Viimane kellalöök, mis kõlab just uue aasta saabudes, tervitab uut aastat.
Uuel aastal on kombeks kinkida lastele raha OTOSHIDAMA お年玉 (raha kingitakse alati kaunistatud ümbrikus). Sõpradele ja sugulastele saadetakse suurtes kogustes uusaastakaarte. Kui Eestis ja mujal Euroopas saadetakse jõulukaarte terve detsembrikuu jooksul, siis Jaapanis sorteeritakse post niiviisi, et kõik NENGAJO年賀状 ehk uusaastakaardid toob postiljon kätte just 1. jaanuari hommikul ühe suure pakina. Väga levinud on Loto numbritega NENGAJO-d, mida trükitakse igal aastal lausa 4 biljonit. Võidunumbritega kaartide saamine toovat lisaks auhindadele ka erakordset õnne uuel aastal.
1. ja 2. jaanuaril pööratakse suurt tähelapanu kõigele sellele, mida tehakse esimest korda uuel aastal. Tehakse väljasõite mere äärde või ronitakse kõrgele mäe otsa, et näha uue aasta esimest päikesetõusu HATSUHINODE 初日の出, esimene töö SHIGOTO-HAJIME 仕事始め, esimene treening KEIKO-HAJIME 稽古始め, esimene templi külastus HATSUMODE 初詣, esimene teetseremoonia HATSUGAMA, esimene kalligraafia KAKIZOME, esimene uusaasta allahindlus HATSU-URI – kõik on oluline. Kauplustest on võimalik osta endale saladusliku sisuga õnnekotikesi FUKUBUKORO 福袋. Koti sisu on suvaliselt kokku pandud poes müüdavatest kaupadest ning õnneotsijaist ostlejatele üsnagi soodsa hinnaga.
Uue aasta algul on kombeks käia ka koos kolleegidega pühakodades ja paluda ettevõttele edukat aastat. Televisioonis leiavad kajastust tuntuimate pesapallivõistkondade ühised külaskäigud pühakodadesse, et paluda võidujumala soosingut ja õnnistust kogu meeskonnale.
今年もよろしくお願いします
KOTOSHI MO YOROSHIKU ONEGAISHIMASU
Head uut aastat!
